Vastavalt täiskavanute koolituse seadus (TäKS § 13), millele viitab töölepingu seadus (TLS § 67 lg 1), on õigus saada töötajal ja ametnikul (ATS § 43 lg 1) täienduskoolitusel või tasemeõppes (põhi-, kesk- või kõrghariduse omandamine, õppimine kutseõppe õppekaval) nii päeva- kui ka kaugõppes (või eksternina) õppides õppekoormusest (täis- või osakoormus) sõltumata õppepuhkust.

Seadusest tulenevalt jagatakse koolitused nende eesmärkidest lähtuvalt kolmeks:

• tasemeõpe (TäKS § 1 lg 3) – sellistes haridusasutustes hariduse omandamist, mis lähtuvad õppetöös riiklikult tunnustatud õppekavadest, eelkõige põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist;
• täienduskoolitus (TäKS § 1 lg 4 ja 5) – väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus ehk kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamine ja täiendamine, samuti ümberõpe kas töökohas või koolitusasutuses;
• vabahariduslik koolitus – võimaldab isiksuse, tema loovuse, annete, initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arengut ning elus vajalike teadmiste, oskuste ja võimete lisandumist.

Õppepuhkust on võimalik saada kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul (TäKS 13 lg 1), millest 20 kalendripäeval säilitatakse töötajale keskmine töötasu (TäKS § 13 lg 3; TLS § 28 lg 2 p 5; ATS § 31) ja ülejäänud 10 kalendripäeva on tasustamata puhkus. Kasutamata jäänud õppepuhkust ei ole võimalik järgmisse aastasse üle kanda. Vabaharidusliku koolituse korral tasu maksmise kohustust tööandjal ei ole.

Lõpetamiseks (lõputöö kaitsmiseks, lõpueksami sooritamiseks) on võimalik ühekordselt saada täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva (TäKS § 13 lg 4; TLS § 29 lg 5), mille eest makstakse töötajale töötasu alammäära alusel. Puhkusetasu arvutamisel korrutatakse õppepuhkuse päevade arv töötasu alammäära alusel arvutatud ühe kuu keskmise kalendripäeva õppepuhkusetasu määraga. Ühe kuu keskmise kalendripäeva õppepuhkusetasu määra leidmiseks jagatakse töötasu alammäär kalendriaasta päevade arvu ja arvu 12 jagatisega (2018 a töötasu alammäära alusel arvutatud keskmine kalendripäeva tasu on 16,44 eurot ehk 500/(365/12). Kui lõpetamine ebaõnnestub, siis järgmisel aastal puhkust õppe lõpetamiseks enam õigus saada ei ole. Säilib õigus iga-aastasele 30 kalendripäevasele õppepuhkusele.

Sisseastumiseksamite ajaks on õigus võtta palgata puhkust (TLS § 67 lg 2).

Õppepuhkuse kasutamise soovist tuleb tööandjat kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis ette teavitada vähemalt 14 kalendripäeva (TLS § 69 lg 3) enne puhkusele jäämist ning lisada koolitusasutuse teatis.

Tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest juhul, kui

• töötaja ei teata vähemalt 14 kalendripäeva korrektselt ette või ei too tööandjale õppeasutuse teatist (TLS § 69 lg 3, TäKS § 13 lg 6);
• õppepuhkuse päev või järjestikused õppepuhkuse päevad langevad üksnes töötaja puhkepäevadele (TäKS § 14 lg 1);
• õpingud on peatunud akadeemilise puhkuse tõttu ning õppetööst osavõtt pole võimalik. Kui õppeasutus võimaldab akadeemilisel puhkusel õppetööst osavõtmist ning töötaja seda võimalust kasutab, ei ole tööandjal alust õppepuhkuse andmisest keelduda (TäKS § 13 lg 2).

Tööandjal on õigus õppepuhkus katkestada või selle andmine edasi lükata TLS § 69 lõikes 5 ettenähtud tingimustel ehk hädavajadusel. Hädavajadusena defineeritakse eelkõige vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale või muule hüvele tekkida võivat kahju või kahju tekkimise ohtu.  Tegemist on erandlike olukordadega, mida ei ole võimalik muul viisil lahendada, kui töötaja tööle kutsuda ja tööajakava ümber teha. Puhkuse katkestamisel või edasilükkamisel tuleb kasutamata jäänud puhkuseosa anda vahetult pärast takistava asjaolu äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal.

Täiendkoolitusel osalemisel on tööandjal kaalutlusõigus – kas maksta või mitte. Kõik oleneb sellest, kas täiendkoolitusel osalemine on tööandja huvides või mitte. Kas tegemist on tööalase enesetäiendamisega, hindab tööandja töö- või ametikoha vajadustest lähtuvalt. Kui täiendkoolitusel osalmine ei ole mitte tööandja huvides, võib tööandja jätta õppepuhkuse hüvitamata, küll aga ei saa ta jätta õppepuhkust andmata.

Õppepuhkust ei ole ette nähtud võlaõigusseaduse (käsundus-, töövõtuleping jms) alusel teenust osutavatele isikutele.

Kui täienduskoolituse kulud kannab tööandja, võivad pooled sõlmida siduvusajaga koolituskokkuleppe. Siduvusaja jooksul peab töötaja nn koolituskulude tagasitöötamiseks tööandja juures töötama ning enne tähtaega lahkumisel koolituskulud proportsionaalselt väljatöötamata ajaga tagasi maksma. Üldine reegel on, et siduvusaeg peab olema koolituskuludega mõistlikus proportsioonis ning mingil juhul ei tohi ületada kolme aastat (TLS § 34).