Audiitortegevuse seadus kohaselt on raamatupidamise aastaaruande audit kohustuslik igale aktsiaseltsile, riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigieelarvest eraldist saavale erakonnale ning Audiitortegevuse seadus § 91 lõikes 4 nimetatud sihtasutustele. 

Teistele eraettevõtetele on raamatupidamise aastaaruande audit või ülevaatus kohustuslik, kui aruandeaasta näitajad ületavad alljärgnevaid tingimusi:

	Audit		Ülevaatus		Ülevaatus *
	Vähemalt 2 näitajat ületavad	Vähemalt 1 näitaja ületab	Vähemalt 2 näitajat ületavad	Vähemalt 1 näitaja ületab	Vähemalt 1 näitaja ületab
Müügitulu või tulu	2,0 mln EUR	6,0 mln EUR	1,0 mln EUR	3,0 mln EUR	15 tuh EUR
Varad bilansipäeva seisuga	1,0 mln EUR	3,0 mln EUR	0,5 mln EUR	1,5 mln EUR	15 tuh EUR
Keskmine töötajate arv	30	90	15	45

* kohustuslik Audiitortegevuse seadus § 91 lõikes 4 nimetatud sihtasutustele

Juhul kui ühingul on võimalik valida auditi ja ülevaatuse vahel, on oluline mõista nende kahe sarnase eesmärgiga, kuid siiski oluliselt erineva sisuga teenuse olemust. Nii audit kui ka ülevaatus suurendavad finantsaruannete usaldusväärsust. Samas on auditiga antav kindlustunne oluliselt suurem kui ülevaatuse puhul. Kõikide standardites nõutud audiitori aruande väljastamise eelduseks olevate tõendite hankimine muudab aga auditi ajamahukaks ja teenuse kalliks. Samas ei vabasta audit ettevõtet ja selle juhatust vastutusest raamatupidamisaruande sisu eest. Ülevaatus annab väikeettevõtjale võimaluse sääata aega ja raha.

Auditeerimine on ettevõtte raamatupidamise aastaaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine, mille eesmärk on tõsta ettevõtte finantsinformatsiooni usaldatavust nii investorite, osanike kui ka avalikkuse silmis. Kuna paljude finantsaruannete puhul on avalik huvi aruannete vastu väike ning suured kulutused aruannete usaldusväärsuse tõstmiseks põhjendamatud, on välja töötatud piiratud kindlustunde andmisele suunatud audiitori töövõtu vorm ehk ülevaatus.

Finantsaruandluse ülevaatus ei ole audit. Erinevalt auditist ei testita finantsaruandluse ülevaatuse puhul põhjalikult raamatupidamises kajastatud andmeid ning finantsaruande koostamise kontrollprotseduure, vaid piirdutakse analüütiliste kontrolliprotseduuride, päringute ja juhtkonna intervjueerimisega. Ülevaatuse eesmärgiks ei ole niivõrd leida tõendusmaterjal kõikide aruannetes esitatud oluliste andmete kohta, vaid pigem veenduda selles, et puuduvad asjaolud, mis viitaksid vigadele aruannetes esitatud andmetes.

Kui puudub igasugune kohustus auditit tellida, siis tuleks hinnata, kes on raamatupidamiskohustuslase koostatavate finantsaruannete lugejad ja millised on nende ootused aruannete usaldusväärsusele. Väikeettevõtte puhul võib ettevõtteväliste osapoolte huvi olla aruannete vastu äärmiselt piiratud ning sellisel juhul kasutaks juhtkond ja omanikud auditit eeskätt iseenda kindlustunde suurendamiseks.  Kui juhtkond ja omanikud ei pea auditile raha kulutamist kindlustunde saamiseks ratsionaalseks, tuleks kaaluda auditi asendamist odavama ülevaatusega.